Päikesest


- Päikesepiste


Pikalt otse katmata lagipähe paistev päike ärritab peaaju kestasid ja võib põhjustada päikesepiste. Kuidas seda ära tunda? Väikesed lapsed muutuvad pärast pikemat päikese käes viibimist virilaks, suuremad võivad kaevata janu, peapööritust ja peavalu, võib esineda iiveldust ja isegi oksendamist. Päikesepiste saanud laps on näost punetav, tema nahk on niiske ja jahe, kehatemperatuur on normist kõrgem, pulsisagedus tõusnud ja hingamine pinnapealne. Selliste tundemärkide esinedes tuleks laps toimetada viludasse, näkku ja kehale tuleks pritsida jahedat vett. Pigistavad riided tuleb ära võtta ja kindlasti pakkuda juua - vett, mahla, mida parasjagu on.

Päikesepiste ennetamiseks tasub suvel lastele päeva jooksul palju juua pakkuda - janu on juba märk sellest, et organismis on tekkinud vedelikupuudus. Oluline on hoolitseda, et väikelastel oleks pikemalt päikese käes mängides peas laiema äärega peakate ja jälgida , et kuumuse käes ei viibitaks liiga kaua. Eriti imikuga pole lauspäikese käes pikalt olemine kuigi tark tegu- täiesti piisab mõnekümnest minutist, ülejäänud aja võiks tita olla ikka varjus. Ka pikad automatkad võivad laste jaoks väga väsitavad olla, kindlasti ei tohiks vanemad jätta last sõidupeatuste ajaks suletud autosse magama. Ka aknale kinnitatavad päikesekatted siin ei aita - suviselt soojas autos on suur oht üle kuumeneda.


- Kuumarabandus

Pikemalt kuuma autosse jäämine, pikk päev mererannas, aga ka saunalava või suur rahmeldamine kuumal päeval võivad põhjustada lausa üliraske seisundi - kuumarabanduse. Kui laps näost punetab ja katsudes on otsaesine kuum, on need esimesed märgid ülekuumenemisest, teadvusehäired ja krambid viitavad juba kuumarabandusele. Laps tuleb kiiresti päikese käest vilusse viia, anda talle juua, vabastada riietest, lehvitada tuult, parim oleks valada näkku ja kehale leiget vett või asetada kehale jahedad kompressid. Teadvusehäire korral tuleks laps panna lamama külili asendisse. Kui laps on teadvusetu või tal esinevad krambid, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi.


- Päikesepõletus

Naha päikesepõletuse risk on suurim, kui päikese käes viibitakse südapäeval, kella 12-16 vahel. Päikesevalguse peegeldumine liivalt ja veepinnalt suurendab ultraviolettkiirguse mõju, samuti on teada, et kehapinnani jõuab suurem hulk UV kiirgust läbi märgade kui kuivade riiete. Seega tuleb lastega mere ääres viibides pöörata erilist tähelepanu päikesepõletuse vältimisele. Siin tulevad appi päikeseblokaatorkreemid- imikute ja väikelaste puhul tuleks jälgida, et kaitsefaktor ( SPF) oleks vähemalt 15, parem kui suuremgi. Kreem tuleb kanda kogu kehale uuesti pärast iga ujumist- veekindlad need kreemid ei ole. Kaitsekreemide kasutamine lastel on ülioluline , sest on leitud, et just lapsepõlves saadudud korduvad päikesepõletused on oluliseks riskifaktoriks melanoomi ehk sünnimärgist areneva pigmentkasvaja tekkeks hilisemas eas. Siin on aga üks oht- päikesekreemi kasutades ei teki nahapunetust ja põletust, nii viibitakse mererannas kauem ja kumulatiivne UVB kiirguse doos on suurem. See loob aga omakorda riski basaal- ning lamerakulise nahavähi tekkeks. Seega on päevitamisel oluliseks märksõnaks mõõdukus!

Kui aga juba päikesepõletus on tekkinud, on oluline kuumavale nahale kanda suure niiskusesisaldusega jahutavaid kreeme, mida leiab apteegiriiulist (näiteks Burnshield, Bepanthen, Panthenol jt.) . Rahvatarkusest teada-tuntud külm hapukoor on küll mõnusalt jahutav, kuid ei sobi oma liigse rasvasuse ja nahapoore ummistava toime tõttu ehk kõige paremini.

 

Olulised uudised

Alates 01.06.2022 on Viimsi Perearstikeskus ja dr Inna Viigi nimistu ühinenud esmatasandi tervisekeskuseks Haabneem...
Ви можете знайти детальну інформацію тут   Медичні огляд після прибуття в Естонію В Естонії організовано д...
Võtsime kasutusele e-Perearstikeskuse tarkvara! Nüüd on kõigil meie keskuse nimistute patsientid...